Naast- või lamellrehv? Talverehvide võrdlus

Nelja vahelduva hooajaga kliimasvööndis liigeldes on rehvil, ehk ainsa kontaktpinna auto ja teekatte vahel oluline roll turvalisuse tagamisel.
Jää, lumi, lörts, tuul ja tuisk, vihm ning kuiv asfald on ühe keskmise talvenädala ilmastikuolud mis Eesti muutliku talve puhul kiiret kohanemist nõuavad. Valides rehviringi talviseks hooajaks käib peamine arutelu lamell- ja naastrehvi kasutuse üle. Vaatame lähemalt mõlema talverehvi tüübi tagamaid, et lihtsustada valikut vastavalt vajadustele ning eelistustele.

Rahvatarkus ütleb, et lamellrehv sobib hästi neile, kes peamiselt linnas ja hooldatud teedel liiklevad, naastrehv aga linnavälisele maanteele ning hooldamata teedele.

Lamellirehvi eelis on paindlikum rehvivahetuse ajastus – seda on võimalik teostada kas varasügisel või hiliskevadel.
Samuti on lamellrehv suverehvidele alternatiivne soovitus aastaringse rehvina neile, kes aastaga alla 10-tuh. kilomeetri sõidavad.
Naastrehv tuleb hästi toime aga kõige ekstreemsemates talvetingimustes lühema pidurdusmaa ja parema haakuvusega - seda just jäisel või tuisusel teel.

3-peak-mountain-snow-flake / 3 mäetipu ja lumehelbe sümbol - sobilik Põhja-Euroopa talvetingimustesse

Lamellrehv, millel on lumehelbe ja kolme mäetipu tähis (alpide tähis), tohib kasutada aastaringselt
Naastrehviga on lubatud sõita 15. oktoober – 31. märts
Naastrehvid on keelatud 1.mai - 14.oktoober, kui eriolukorra puhul etteteatamisega perioode ei laiendata
Talverehvid on kohustuslikud 1.detsember - 1 märts
Suverehvid on kohustuslikud 1. mai – 15. oktoober, tohib kasutada alternatiivina lamellrehve
Minimaalne lubatud talverehvi mustrijääk on 3mm. Talverehvid soovitatakse välja vahetada 4-millimeetrise kulumisastme juures
Minimaalne lubatud suverehvide mustrijääk on 1.6mm. Suverehvid soovitatakse uute vastu välja vahetada juba 3mm jääksügavuse saabumisel

Naastrehvi eelis on sõitmine jäisel teel või topitud lumes, kus värske lumekihi all ka jää võib märkamatuks jääda. Samuti on naastrehvil jäisel pinnal sõites lühem pidurdusmaa ja parem üldine haarduvus.
Lamellrehvi eelis on sõit lumisel või kuival/poolkuival teel. Vaikne ja mugav sõit hooldatud või jäävabal teel.

LAMELLREHVI INFORMATSIOON

Lamellrehv on M+S, MS, M&S (Mud+Snow) või 3PMFS (Three-Peak-Mountain-Snowflake) tähisega naastudeta talverehv mis on mõeldud sõitmiseks lumistes tingimustes, talvistes oludes. Lamellrehvile on iseloomulikud siksakilised vaod/pilud mustriplokkides, mis aitavad parandada haarduvust lumisel teel.

Tunnused:
Lamellrehvi tunneb ära mustriplokkides olevate peenikeste siksakiliste vagude järgi, mis tagavad parema haarduvuse just lumel sõites. Lamellide eesmärk on juhtida vett ja niiskust mustri pinnalt, et tekitada ühtlasem ja elastne kontaktpind teega. Lamellrehvidel puuduvad metallnaastud, kuid teatud lamellrehvid on naastu-valmidusega. Lamellrehv on reeglina pehmema seguga elastsuse säilitamiseks, kui võrrelda seda sama klassi naastrehviga.

Omadused ja kasutamine:
Temperatuurivahemikus -10°C kuni +10°C omab lamellrehv head pidavust, seda just värskes lumes ja märjal teekattel, samas säilitades vaikuse ning pidavuse ka kuival asfaldil. Lamellrehvi eelis on ka selle võimalus aastaringseks kasutuseks, mil soovituslikult sõidetakse aastaga vähem kui 10,000 kilomeetrit. Parima sõidukogemuse ning rehvide kasutusea tagamiseks on soovituslik lamellrehve kasutada vaid külmemal, selleks ettenähtud kasutusperioodil, soojemal perioodil kasutada aga spetsiaalseid suverehve. Lamellrehvid on reeglina pehmema seguga, mis tähendab kiiremat kulumist.

Jää-sümboliga lamellrehvid (Ice-Grip):
Kolmnurkse 3PMSF-tähisega lamellrehvide rehviseinal võib teatud rehvimudelite puhul näha ka sarnast märget, ilma lumehelbe märgiseta, mis sümboliseerib spetsiaalset rehvisegu kasutamiseks jäistes tingimustes. Ice-Grip märgise saavutamiseks tuleb lamellrehvil läbida ranged ISO (International Organization for Standardization) standardid, millega ületada vähemalt 18% paremat pidavust Ice-Grip sümbolita lamellrehvidest.

LAMELLREHVI EELISED NAELREHVI EES:

Vaiksem sõidumüra – Naastude puudumine vähendab autosse sissekostuvad müra.
Parem pidamine kuival, märjal ja lumega kaetud teel – Lamellrehvi kasutuseks loodud tingimustes.
Tohib sõita pikema ajaperioodi vältel – Vältides tihedaid rehvivahetuse järjekordi, hoides kokku kulusid rehvide vahetusel ning hoiustamisel.
Keskkonnasõbralik - Lamellrehv lõhub vähem teekatet, tekitab madalamat välismüra ja paiskab ka vähem tolmu õhku.
Parem pidamine kulumise vältel – Lamellrehvi omadused säilivad üldiselt aegudes paremini kui võrrelde neid naastrehviga.
Võib kasutada rohkemates Euroopa riikides – Naastrehvi kasutusele on seatud rohkem piiranguid eri riikides ja piirkondades.

LAMELLREHVI PUUDUSED VÕRRELDES NAASTREHVIGA:

Sulamise järel tekkinud jäisel teekattel on lamellrehvil nõrgem haarduvus võrreldes naastrehviga.
Jäistes tingimustes on lamellrehvil pikem pidurdusteekond ja väiksem haarduvus võrreldes naastrehviga.
Pooleldi täistuisanud maanteel sõites on naastrehvil kindlam haakumine.

Kas naastrehv on naastudega lamellrehv?

Talverehvi tüübid lamell- ja naastrehvid omavad erinevat turvisemustrit ja rehvisegu eriotstarbeliseks kasutuseks. Naastrehvi turvisemuster võib meenutada lamellrehvi, mis naastude eemaldamisel toimib endiselt talverehvina. Mitmed lamellrehvid on naastu-valmidusega, kuid suurem osa lamellrehve on loodud ilma naastudeta, võimalusega kasutada neid aastaringselt. Tugevama seguga naastrehvi kulumisel, naastude eemaldumisel või nende puudumisel, on pidamine kehvem sama klassi ja mustrijäägiga lamellrehvist.

Lõuna/Kesk-Euroopa lamellrehv

Lõuna- või Kesk-Euroopast pärit autodel ja harva ka kohalikes rehvipoodides võib leida aastaringse märgise või nimega universaalrehve, ehk 3PMSF tähiseta M+S touring-tüüpi sõiduautode rehve. All-season või 3-season 'aastaringsed suverehvid' või Kesk/Lõuna-Euroopa lamellrehvid võivad pealtnäha meenutada mustrirohket suverehvi. Kesk-Euroopa aastaringne lamellrehv on mõeldud eelkõige 0°C kuni +20°C vahemikku, ehk saab hakkama ka madala plusskraadi ja kerge lörtsiga.

Reeglina muutub mõõduka ja suure miinuskraadidega Kesk- ja Lõuna-Euroopa lamellrehv jäigaks, kaotades sellega oma peamised omadused, ehk talverehvile vajaliku haakuvuse miinuskraadidega sõites. Põhja-Euroopac kliima jaoks loodud (Nordic, 3PMSF) lamellrehv omab aga külmas elastsemat rehvisegu pehmema turvise abil, et saavutada parem pidamine ka suurte külmakraadidega ja jääl. Seetõttu ei ole soovituslik kasutada Kesk- ja Lõuna-Euroopa talverehvi põhjamaades, sealhulgas ka Eesti talves. Põhja-Euroopa ilmastiku jaoks loodud lamellrehvi tunneb ära lumehelbe ja kolme mäetipu, ehk alpide sümboliga. (3PMSF – 3 Peak-Mountain-Snow-Flake symbol).

Lamellrehvi kasutamine suvel

Suvistes tingimustes on lamellrehv sooja asfaldi jaoks jäigema segu ning rohke turvisemustri tõttu mitte ehk kõige parim valik. Samuti kulutab lamellrehvi sihtotstarbeväline suvine sõit tulutult mustrit ning rehvi, mis tuleks paremini kasuks vaid talvisel perioodil sõites. Lisaks ei kannata võrrelda suverehvi ja lamellrehvi mürataset, jäikust ja pidavust kuivades ja märgades tingimustes, kus suverehvil on hulga suurem eelis ühtlasema turvisemustri ja laiemate kanalite tõttu.

Loe lisa - Lamellrehvi ülevaade

NAASTREHVI INFORMATSIOON

Naastrehvid on spetsiaalsed talverehvid mille ettenähtud kohtades, mustriplokis, on paigaldatud metallist naastud haarduvuse parandamiseks jäistes tingimustes. Metallist naastud, rahvakeeli ka naelad (naelrehvid), on kasutusel parema haarduvuse tagamiseks ekstreemsetes talvistes tingimustes - tuisusel teel ja jääl. Naastrehvide kasutusega kaasneb mitmes Euroopa riigis lisapiirangud, kus naastrehvide kasutamine piirkonniti keelatud on.

NAASTREHVI EELISED:

Pidamine jääl – Naastude olemasolu tagab kindla haarduvuse jäätunud teel ja pakitud lumes.
Vahelduvad teeolud – Sõites täistuisanud maanteel kus on lund, lõrtsi ja jääd, on naastrehvil parimad kasutusomadused.
Lühem pidurdusmaa – Naastrehvid on kuni 30% parema haarduvusega jäisel pinnasel.

NAASTREHVID PUUDUSED:

Paksus lumes on naastude olemasolu kasutu – Mil suuremat rolli mängib turvisemuster, selle kvaliteet ja rehvisegu jäikus.
Müra kuival asfaldil – Naastudelt päriv helimüra häirib selle läheduses elanikke ja on rohkem kuulda ka salongi.
Kahjustavad teekatet ja saastavad õhku – Peamine põhjus miks mitmetes Euroopa riikides naastrehvid on keelustatud.
Väiksem haarduvus kuival asfaldil – Naastud võivad kuivades tingimustes haakuvuse asemel läbilibisemist tekitada.
Piirangud Euroopas reisides – Teatud EU riikides on naastrehvide kasutamine keelatud vastava liiklusmärgiga. Teatud kiirteel sõites tuleb märkida naastrehvide kasutus eraldi autole ning jääda kindlasse kiirusvahemikesse (Üldiselt 100km/h).
Toimib hästi vaid uueväärsena – Naastude naturaalsel kulumisel, näiteks sõites pidevalt kuival teekattel, muutuvad need kas nüriks või eemalduvad rehvilt, kaotades sellega oma peamise eesmärgi ehk haakuvuse jääl.

Loe lisa - Naastrehvi ülevaade

LISAINFO

Kas paremad talverehvid paigaldada sõiduki ette või taha?

Paremad rehvid mustrilt, aastalt või brändi ning klassi poolest, või vaid kahe rehvi soetamisel, soovitatakse talvisel ajal paigaldada sõiduki taha ülejuhitavuse tekkimise vähendamiseks. Parem rehvimuster paigaldada sõiduki taha on soovitatud näiteks Continental'i ja Nokian'i poolt. Eestis on populaarse valikuna sõidukijuhtide seas paigaldada parema rehvimustriga rehvid sõiduki ette, et saavutada ühtlane rehvide kulumine.

Põhjus: Parem rehvipaar sõiduki esisillas tagab parema pidamise esisillas, kuid soosib sõiduki tagasilla kontrolli kaotamist, ehk ülejuhitavust ekstreemsetes tingimustes. Esisillas kuluvad esiveolise sõiduki rehvid reeglina kiiremini (jõuülekanne kiirendamisel, suurem mass pidurdamisel, keeramisel, sõiduki üldmassi jaotus), täismassiga kaubikutel ja tagaveolistel sportliku mootoriga sõidukitel aga tagarehvid. Rehvide ühtlase kulumise tagamiseks on soovituslik neid roteeruda vastavalt auto- ning rehvitootja soovitustele, keskmiselt iga 10-tuh kilomeetri järel koos sillastendi ning rataste balanseerimisega. Suure mustrisügavuse erinevuste puhul on soovituslik kulunud rehvid välja vahetada ühtlase haardumise saavutamiseks.

Ülejuhitavus ja alajuhitavus

Esiveolistel sõidukitel on komme libedaga sattuda alajuhitavusse, kus sõiduki esisild kaotab kontrolli. Tagaveolistel sõidukitel aga ülejuhitavusse, kus sõiduki tagumine osa kaotab kontrolli. Ülejuhitavuse tekkimist peetakse ohtlikumaks, eriti liikluses ja suurel kiirusel, kuna sõiduki esisillal ning roolimisel puudub kontroll sõiduki suuna üle. Alajuhitavust on lihtsam kontrolli alla saada perioodilise pidurdamisega ja rooli pööramisega.

Paigaldades kuni 30-50% erinevusega rehvimustrid sõiduki esi- ja tagasilda (näiteks 3mm ees, 6mm taga või 4mm ees ja 7mm taga), on mõjutatud sõiduki juhitavus ekstreemsetes oludes. Paremad rehvid sõiduki ees tagavad ühtlase kulumise, kuid suurendavad võimalust ülejuhitavuse tekkimiseks, ehk sõiduki tagaosa kontrolli kaotamist. Paremate rehvide kasutamine sõiduki taga on soovituslik just talverehvide paigaldamisel. kuna võrreldes suverehvidega on oht libedusse sattuda oluliselt suurem.

Lumeketid ja lumesokid rehvidel

Alternatiivina on Euroopas võimalik ekstreemsetes tingimustes või ka seadusega sätestatud piirkondades kasutada sõiduki rehvidel kas lumekette või lumesokke. Kasulik ning kompaktne lahendus mida on võimalik kasutada vaid vedaval silla parema haakuvuse tagamiseks. Lumekettidel on väga hea pidamine jäisel teekattel ja mägistes piirkondades. Lumesokkide eeliseks on sõit paksus lumes, mille pehme kate rehvi ümber tagab parema kontaktpinna.

Mustrijääk - millal tuleks välja vahetada talverehvid?

Kui keskmiselt näeb Euroopa riikide liiklusseadus ette 3 või 4-millimeetrist talverehvi legaalset rehvimustri jääksügavust, on mõistlik talverehvid uute vastu välja vahetada juba 4-millimeetrise kuluvusastme saabumisel. Erinevalt suverehvi 1.6mm’st jäägist on talverehvi korrashoiul märksa olulisem roll turvalise liiklemise tagamiseks. Samuti tuleks vaadata ka rehvi üldist seisukorda, kogu rehviringi ühtlast kuluvust ning rehvi vanust.

Eestis talverehvide mustrisügavuse legaalne alumine piir on 3mm.
Talverehvid soovitatakse uute vastu välja vahetada 4mm jääksügavuse saabumisel.

Kasutatud lamell- ja naastrehvi kulumisepiiri lähenemisel on lamellrehvi eeliseks ühtlasema haarduvuse tagamine ajal, mil naastrehvi omadused ajas kiiremini kahanevad ja eksliku kindluse võivad tekitada. Näilik mustrijäääk kulunud naastrehvil, millel on kas naastud osaliselt puudu või rehvimustriga tasa kulunud, võib jäisel pinnasel libedamaks osutuda kui võrrelda seda sama mustrikuluvusega lamellrehviga.

Soovitused talverehvide valimisel

Lamellrehv on hea valik neile kes peamiselt hooldatud asulateedel liiklevad, samuti vähese aastase kilometraaziga (talvel/suvel alla 5,000 km). Naastrehv tuleb aga kasuks sõites hooldamata teedel, näiteks täistuisanud maanteel või piirkondades kus jäiteoht võib tekkida. Mõlemad talverehvi tüübid on ette nähtud kasutamiseks külmades oludes, ekstreemsetes tingimustes. Hea ja hooajale vastav rehv ei välista ootamatu olukorra tekkimist või koguni õnnetust.

Talvistes tingimustes tasub alati sõita suurenenud tähelepanuga, varudes aega ja ruumi nii enda kui teiste võimalike ootamatuste tekkimiseks. Perioodiliselt tuleks suurema temperatuuri kõikumise järel üle kontrollida rehvirõhud, et sõit kulgeks mugavalt ja turvaliselt. Sõltumata talverehvi tüübist on tähtis roll ka ilmastikule ning teeoludele vastavate sõiduvõtete valimisel, sõidueelistustel, rehvi seisukorral, valitud sõidukiirusel, rehvi siserõhus, rehvi brändis/mudelis ja kindlasti ka auto tehnilises seisukorras.

LOE LISA: