< Blogi

Rehvide info - hoiustamine ja hooldus

Sõiduki rehvid on loodud adapteeruma eri tüüpi teedel, kiirustel ja seda kõike muutlike ilmaolude rütmis. Parima sihtotstarbelise kasutuse tagamiseks on soovituslik järgida parimaid tavasid, et sõiduki rehvide omadusi kasutada maksimaalselt nende eluea vältel. Vaatamale lähemalt mida on võimalik teha, et tagada rehvidele parim kasutusiga.

1. Rehvide rotatsioon - kas paremad rehvid paigaldada ette või taha?
2. Rehvi lubatud kasutus aastates ja mustrijäägis
3. Hoiustamine
4. Rehvirõhu valimine
5. Sillastend – sildade reguleerimine

 

Kuhu paigaldada eri sügavusega rehvid?

Eestis liigeldes on kohustuslik liikluses osaleval sõidukil kasutada hooajale vastavaid rehve. Lamell- või naast- ja suverehvide kasutamisel on kahel korral aastas võimalus sõiduki rehvid vahetada soovitud asukohale, et tagada ühtlase kulumise teel võimalikult pikk rehvide eluiga ja turvaline liiklemine. Ühtlase kuluvusega rehvid tagavad stabiilse kontrolli sõiduki üle. Rehvitootjad soovitavad paremad rehvid alati paigaldada sõiduki taha, et vähendada ülejuhitavuse tekkimist. Vaid kaks uut rehvi ostes soovitatakse paigaldada samuti uued rehvi sõiduki taha, kuid lõppotsuse langetab individuaalselt juht või rehvivahetaja. Paremad rehvid sõiduki ees tagavad ühtlase kulumise, kuid suure mustrierinevuse tõttu esi- ja tagasillas võib kannatada juhitavus ekstreemsetes tingimustes.

Millised sõiduki rehvid kuluvad kiiremini?

Esiveolisel sõidukil kuluvad reeglina kiiremini esirehvid, tagaveolisel tagarehvid. Nelikveolise sõiduki rehvid kuluvad ühtlasemalt, millest rohkem survet neelavad siiski esirehvid, kui just ei kasutata sõidukit täismassiga liigeldes.

Talvisel ajal, mil haakuvusel on olulisem roll eri tüüpi teedel sõites, soovitatakse paremad rehvid auto tagasilda paigaldada - põhjuseks sõidukite raskuskese ja haakuvus sõiduki esiosas, et parema mustriga rehvide kasutamine auto tagaosas vähendaks auto ülejuhitavuse tekkimist sõites libedal teel või ekstreemsetes oludes.

Suverehvide ühtlase rehvimustri kulumiseks soovitateks paigutada sama rehvi- ja veljesuuruse puhul paremad rehvid sõiduki vedavale sillale, nelikveolistel sõidukitel esisilda. Kui esi- ja tagarehvi mustrisügavuse vahe on rohkem kui 50%, tuleks paigaldada uued rehvid kulunud rehvipaari asemel, et tagada stabiilne haakuvus.

*Paigaldussoovitused võivad varieerida vastavalt tootjapoolse, rehvitöökodade või üldlevinud soovitustele. Kasutatud rehvide asukoht sõidukil määratakse peamiselt kogenud rehvivahetaja poolt vastavalt sõiduki veoskeemile ning rehvide kulumisele. Eestis on kombeks paigaldada paremad rehvid sõiduki esisilda, et tagada ühtlane nelja rehvi kulumine.

Kuidas vältida rehvide ebaühtlast kulumist?

• Kasutage sõidukile ettenähtud suuruses rehve ja siserõhku.
• Pöörake (roteeruge) rehve järgides rehvi- või autotootjapoolseid soovitusi.
• Kasutage keskkonnasõbralikke sõiduvõtteid.
• Korrapärane sillastendi teostamine vastaavalt vajadusele või iga 10-tuh läbitud kilomeetri järel.
• Rataste perioodiline balanseerimine.
• Sõiduki tehniline korrashoid.

 

1. Rehvide rotatsioon

---

Sõiduauto rehvid peavad olema vastavuses turvalisuse ning liiklusseadusnõuetega, et liiklemine kulgeks ohutult ning effektiivselt. Parima tava kohaselt tuleks toetuda mõningatele aspektidele, et rehvi omadused kestaksid maksimaalselt nende kasutusea vältel. Autorehvide pöörlemine ehk rotatsioon on regulaarse rehvihoolduse, kui sellise, oluline osa, tagamaks rehvide ühtlane kulumine ja pikendatud eluiga. Konkreetne soovituslik pöörlemismuster sõltub teie sõiduki veoskeemist, kas esivedu (FWD), tagavedu (RWD) või nelikvedu (AWD). Samuti sõiduki esi- ja tagarehvi erineva suuruste puhul.
*Järgnev rotatsioon ei ole sobilik rehvidele, mille esi- ja tagasilla mustrisügavuse erinevus on suurem kui 50%. Sellisel juhul tuleks paigaldada parema mustriga rehvid alati sõiduki tagasilda.
 

Asümmeetrilised või sümmeetrilised rehvid:

• Üldine soovituslik juhend rehvide pööramise kohta asümmeetriliste rehvide puhul on lihtsam. Asümmeetrilised rehvid on sise- ja väljaskülje soovitusega (inside & outside rehvi seinal), mida on võimalik paigaldada terve sõiduki ulatuses - eest taha, tagant ette, vasakult paremale ja paremalt vasakule.
• Suunaga rehvide puhul (Directional, 'Rotation >' parem pool , '< Rotation' vasak pool) on rotatsioon limiteeritud vaid sõiduki ühe külje ulatuses, kus rehvi tõstmisel sõiduki teisele küljele on võimalik rehv veljel ümber keerata.
• Sümmeetriliste rehvide puhul ei mängi rolli rehvi paigutus ning suund nii veljel kui autol.

 

Asümmeetriliste (sõidusuunata) rehvide rotatsioon

Esiveolised või tagaveolised sõidukid:

• Eest taha (samal pool): Liigutage esirehvid otse taha, tagarehvid ette. Näiteks vasak esimene rehv paigutada tagumise vasakpoolse küljele ja parem esirehv sõiduki taha paremale.
• Tagant ette (risti): Tagumised rehvid risti ja ette, esimesed otse taha. Tagumine vasak rehv läheb eesmisse paremasse asendisse ja tagumine parem rehv eesmisse vasakusse asendisse, esimesed rehvid otse taha.

 

Nelikveolised (AWD) sõidukid:

Nelikveoliste sõidukite esi- ja tagarehvid võivad vahel olla erineva suurusega, mistõttu võib pöörlemismuster varieeruda. Sama rehvisuuruse puhul:

• Eest taha (samal pool): Sarnaselt FWD (Front-Wheel-Drive) või RWD (Rear-Wheel-Drive)-ga liigutage esirehvid otse taha.
• Tagant ette (rist): Risti tagumised rehvid, kui liigutate neid ette. Küljelt küljele (valikuline, vaadake juhendit):

Mõned AWD (All-Wheel-Drive) sõiduki - ja rehvitootjad võivad soovitada rehve liigutada ühelt küljelt teisele. Näiteks vasak eesmine rehv läheb tagumisse parempoolsesse asendisse ja eesmine parem rehv sõiduki taha vasakule. Kontrollige teave üle sõiduki ning rehvitootja soovitustest.

Sümmeetriliste rehvide rotatsioon

Üldlevinud soovitusena esirehvid otse taha, tagumised rehvid risti ja ette.

Suunaga rehvide rotatsioon

Kuna suunaga rehvidel on kindel sõidusuund, saab rattaid roteeruda vaid ühe külje ulatuses, eest taha ja tagant ette. Vajadusel saab rehvi demonteerida veljelt ja lisada vastasküljele.
 

Täiendavad soovitused:

Regulaarne pööramise intervall: Pöörake oma auto rehve regulaarselt, üldine soovitus on iga 10,000 - 12,000 läbitud kilomeetri järel (viide: Continental), kuid kontrollige oma sõiduki kasutusjuhendist konkreetseid soovitusi.

Tagavararatas: Kui teie sõidukil on täissuuruses varuratas originaalveljel, kaaluge selle lisamist pöörlemisprotsessi, et tagada kõigi rehvide ühtlane kulumine. Sel moel saab ebaühtlaselt kulunud rehvi asendada tagavararehviga.

Kontrollige rehvirõhku: Rehvide pöörlemise ajal kontrollige ja reguleerige rehvirõhku vastavalt tootja spetsifikatsioonidele. Soovitusliku rehvirõhu leiate bensiiniluugilt või juhipoolse ukse seinalt.


 

2. Rehvi lubatud kasutus- ja eluiga aastates ning mustrijäägis

---

Rehvi eluiga aastates

5+10
Auto rehvid aeguvad ajas nii sõites kui hoiustades. Keskmiselt kestavad auto rehvi koostisosad turvalised kuni 5 aastat peale nende kasutamise algust, milles juures säilib rehvide turvisemustri omadused soovitusliku rehvisügavuse vältel. Vähem kui 5 aastat tagasi toodetud rehvi on väikese aastase kilometraazi puhul võimalik kasutada ka kuni 10 aasta jooksul peale selle uuena (kuni 5a vana) paigaldamist.

Rehvi eluiga kilomeetrites

Sõltuvalt sõidustiilist, rehvitüübist, sõidukist, täismassist, pinnasest ja ilmastikust kestavad sõiduki tavarehvid keskmiselt 20,000 - 40,000 kilomeetrit, premium-klassi rehvid aga kuni 60,000 kilomeetrit ja rohkemgi.

Turvise kuluvuse sümbol on treadwear, vahemikus 100-1000 rehvi seinal. Treadwear'i madalam number viitab pehmele rehvisegule ja kiirele kulumisele, suurem number aga aeglasemale kulumisele. Treadwear 300 on keskmise premium suverehvi kuluvuse kiirusaste, 500 aga lamell- ning naastrehvidel. Aastaringsete 'touring-rehvide' kuluvusindeks Treadwear küündib vahel kuni 600-800 vahemikku. Sport-suunitlusega tänavarehvid kestavad 5,000 - 15,000 kilomeetri vahemikus.
 

Rehvide aegumistunnused:

Aeg rehvide väljavahetamiseks on võimalik hinnata visuaalselt mustrijäägis ja rehvi seisukorras:

• DOT märgis – Uueks rehviks kategoriseeritakse rehv mida on kuni 5 aastat hoiustatud selleks ettenähtud tingimustes peale selle tootmiskuupäeva ja kasutamise algust.
• Rehvide kasutusiga aastates on kuni 5-aastat peale uue rehvi kasutuse algust. Väikese aastase kilometraazi puhul võib uusi rehve kasutada ka kuni 10 aasta vältel. 
• Visuaalsed tunnused – Ebaühtlane mustri kulumine rehvi laiuses, muhud, praod või ebatasaselt kulunud turvis. 

 

Mustri jääksügavus

Eestis on suverehvide minimaalne lubatud müstrijääk 1,6mm, talverehvidel 3mm. Turvalisuse kaalutlustel on soovituslik suverehvid välja vahetada 3-millimeetri, talverehvid aga 4-millimeetrise jääksügavuse saabumisel.


 

3. Rehvide hoiustamise soovitused:

---

Rehvide parimaks säilimiseks on soovituslik neid hoiustada vertikaalselt, hea õhuringlusega, ventileeritud ja stabiilse temperatuuriga ruumis, eemal otsese päikesekiirguse ja ilmastikuolude eest. Vältida tuleks rehvide hoiustamist pikaajaliselt horisontaalselt ja üksteise peale laetuna, samuti ka järsu ja pideva temperatuurivahemikuga ruumides või lageda taeva all. UV kiirgus, niiskus, rehvi pidev külmenemine ja soojenemine kiirendavad ka riiulis seisva rehvi turvisesegu aegumist.

Rehvide hooajaväliseks hoiustamiseks on saadaval eraldi rehvikotid, kas riidest või kilest, mis kaitsevad rehve tolmu ja otseste väliste tegurite eest.


 

 

5. Sillastend:

---

Iga sõiduk on ette nähtud kasutama kindla suurusega velgede ja rehvide kooslust. Eelneva põhjal on tehaseades auto esi- ja tagasild reguleeritud järgima kindlaid nurki, et tagada võimalikult väike veeretakistus külje-, laiuse- ja kõrguse vahemiku suhtes sõidutee ja sõiduki raskusega.
Kui märkate rehvidel ebaühtlast kulumist ka õige rõhuga sõites, või tõmbub sõiduk sirgel teel sõites ühele küljele, võib see viidata vajadusele sildade reguleerimiseks. Sildade reguleerimine ehk sillastend on tavapärane hooldus mida soovitatakse kontrollida iga 10 tuhande kilomeetri järel. Sillastendi käigus mõõdetakse rataste kokku-lahkujooksu, horisontaalset ning vertikaalselt külgkallet. Sillastendi käigus reguleeritakse sõiduki sillaosad vastavalt kindla sõidukile ettenähtud vahemikku.
 

Millal tekib vajadus sillastendi järel?

Sõiduki korrektne sillastend (esi- ja/või tagasilla reguleerimine) tagab sirgjoonelise ja võimalikult väikese veeretakistusega sõidu. Sõiduki sildade sirgjoonelisust soovitatakse kontrollida peale suurema lõõkaugu või äärekivi tabamist, pideval lõõkaukudega teedel sõitmise tagajärjel, rooli tõmbamise järel ja soovituslikult peale uue rehviringi soetamist. Hea tava kohaselt on mõistlik sõiduki sildasid reguleerida iga kümne tuhande läbitud kilomeetri järel. Auto esi- ja/või tagasilla regulaarne reguleerimine tagab rehvide ühtlase kulumise, roolimissüsteemi, rattalaagrite ning vedrustuse sujuva töö nende eeldatava eluea vältel. Täpne sildade seade aitab kaasa ka väiksema kütusekulu saavutamisel.

• Rehvidelt – Rehvi ebaühtlane kulumine viitab peamiselt vajadusele sillastendi kontrollile.
• Roolimisel – Maanteed on loodud kerge kumerusega, kus tee keskosa asub kõrgemal tee servadest. Kasulik vee äravooluks ja juhi uinumisel automaatset kraavi, mitte vastassuuna võõndisse kaldumisel. Seetõttu tasub kontrollida sõiduki sirgjoonelist sõitmist lamedal ja sirgel teel, kasutades ettenähtud rehvirõhku.

 

Sillastend või mehaaniline viga?

Sõiduki sillastendi teostamiseks on vajalik eemaldada tehnilised puudused, seetõttu kontrollitakse enne sillastendi teostamist sõiduki veermiku korrasolekut. Üldiselt piisab tõstetud auto rataste liigutamist kätega üles-alla ja vasakule-paremale, et välistada vedrustuse, laagrite või muude seonduvate detailide loksud enne sillastendi teostamist. Kahjustunud või kulunud detailidega sildade reguleerimise tulemus pole kunagi täpne, ega anna soovitud tulemusi.

 

Viited rehvi kulumisele

• Ebatäpne sildade seade – rehvi turvise servade ebaühtlane kulumine. Sise- ja/või väliskülg rohkem kulunud/sile.
• Liiga palju rõhku – rehvi keskmine osa kulunud rohkem kui servad.
• Liiga vähe rõhku – rehvi servad on kulunud rohkem rehvi turvise keskmest.
• Muhud rehvi turvisel - Vedrustusega seonduv viga.
• Muhud või muljumised rehvi seinal – terav kokkupuude rehvi seinaga.
• Kummipuru rehvi sees – Kahjustunud rehvi seinalt pudenev puru tühja, vastu velge käiva rehviga sõitmise tulemusel.

---

 

Loe lisaks:

• Rehviinfo - tähised ja sümbolid rehvi seinal
• Elektriauto rehvide ülevaade
• Regulaarse sillastendi olulisus ja ülevaade