< Blogi
Naastrehv on spetsiaalne talverehvi tüüp, mille peamine eesmärk on suurendada haarduvust jäisel ning lumisel teekattel sõites.
Naast- ehk naelrehvide turvisel on selleks ettenähtud metallnaastude paigutus, mis haardub teega ning aitab parandada sõiduki stabiilsust ja juhitavust ebasoodsates talvetingimustes. Naastrehvi alternatiiv talverehvide valikus on lamellrehv. Naastudeta naastrehv on sisuliselt lamellrehv, kuid kõik lamellrehvid pole naastu-valmidusega. Optimaalne välitemperatuur naastrehvi kasutusel on 0 kuni -20 kraadi.
Esimesed naastrehvid loodi 1930. aastatel
Naastrehvide kontseptsioon pärineb 20. sajandi algusest, kui autojuhid vajasid võimalusi oma sõidukite haarduvuse parandamiseks libedatel talvistel teedel. Algsed naastrehvid olid väikeste teravate metallnaastudega, mis ulatusid rehvi turvisest välja. Varased konstruktsioonid aitasid vähendada õnnetusi ja tagasid paremad talvised sõiduomadused. Tänaseks on naastrehvide tehnoloogia märkimisväärselt arenenud, täiustatud on naastude materjale, rehvi konstruktsiooni ja turvise mustreid.
Eestis on talverehvide kasutamine kohustuslik 1.detsember kuni 1.märts.
Kui lumehelbe ja kolme tipuga lamellrehve tohib 2022-aastast kasutada Eestis aastaringselt, on naastrehvide kasutamine lubatud 15.oktoobrist 15.märtsini, mis erandlike tee- ja ilmastikuolude tekkel vōib etteteatamisega muutuda. Ainuüksi M+S tähisega talverehv põhjamaade talvetingimustesse ei sobi.
Suverehve tohib Eestis kasutada 1.märtsist 1. detsembrini. Naastrehvid tuleb suverehvide vastu välja vahetada enne 1. maid.
Alternatiiv naastrehvide kasutamisele on lumeketid, mille olemasolu teatud Euroopa mägistes piirkondades kohustuslik on. Lamellrehvide autos kaasaskantav alternatiiv on lumesokid. Nii lumekettide kui lumesokkide eesmärk on välistada kogu rehviringi vahetust. Midagi, mida on võimalik mugavalt autos kaasas kanda. Lumekettide ja lumesokkide olemasolu on Kesk-Euroopas tavapärane nähtus.
Naastrehve on kahte tüüpi: naastu-valmidusega lamellrehvid, millele tuleb naastud eraldi lasta paigaldada, või eelnevalt naastutatud rehvid, ehk naastrehvid. Kõik lamellrehvid pole aga naastu-valmidusega.
Naastrehve tootes on naastude omavaheline vahemaa ja paigutus, naastude kuju ja suurus eelnevalt paika määratud erinevate rehvimudelite loomise käigus. Teatud sõidukitel kasutatakse jäisel pinnasel sõitmiseks piike (jääpiigid, piikrehvid), mille tänavateedel kasutamine keelatud on.
Peamised naastrehvide tüübid on asümmeetrilised, sümmeetrilised ning suunaga rehvid.
Naastude lisamine rehvidele teostatakse selleks ettenähtud rehvide naastutamise pingil, kus rehvi turvises olevatesse ettenähtud naastu-pesadesse spetsiaalsed metallnaastud paigaldatakse. Naastu ülemine kiht ulatub väljapool rehvimustrit, alumine ja suurem osa aga rehviturvises selleks ettenähtud paigas.
Naastrehvid koosnevad kummist rehvikestast, mille turvisesse on paigaldatud metallnaastud. Talverehvi naastud on tavaliselt valmistatud karastatud terasest või volframkarbiidist, mis paigutakse strateegiliselt rehvi turvisemustrisse, et maksimeerida haardumist lumel ja jääl. Tootjad kujundavad hoolikalt naastude paigutuse ja tiheduse, et tagada tasakaalustatud jõudlus, vältides liigset müra ja rehvide või teekatte üleliigset kulumist.
Naastrehve on kahte peamist tüüpi: tehase naastrehvid ja naastuvalmidusega lamellrehvid.
Tehase naastrehvid toodetakse naastudega, mis on juba tootmise ajal mustrisse lisatud, samas kui naastuvalmidusega rehvid hõlmavad eraldi naastude lisamist olemasolevale mustrile. Naastuvalmidusega rehviturvisesse naastude lisamine eeldab rehvide turvise töötlemist selleks ettenähtud apratuuriga. Tehase naastrehvidel on tavaliselt ühtlasem naastude paigutus ja need on sageli loodud optimeerima nende jõudlust konkreetsete sõidukite ja tingimuste jaoks.
Tehnoloogiatest on naastrehvidel valida sisuliselt kõiki samu lisasid, mis suverehvidel - näiteks tugevdatud rehvisein, iseparanev geel-sisu, müra- ja vibratsiooni vähendav vahtkumm rehvi sees. Samuti on saadaval erineva suurusega spetsiaalseid naastrehve elektriautodele, linnamaasturitele, maasturitele ja kõigile muudele tänavalegaalsetele sõidukitele.
1. Tõhustatud haardumine - naastrehvide kõige olulisem eelis on nende võime pakkuda suurepärast haardumist jäistel ja lumega kaetud teedel. Metallist naastud süvenevad jäässe, luues haarduvuse, mis võimaldab paremat kiirendamist, pidurdamist ja kurvide läbimist kuni 30% enam võrreldes lamellrehvidega.
2. Parem ohutus - naastrehvid vähendavad märkimisväärselt õnnetuste ohtu talvisel sõidul.
3. Vähendavad peatumisteekonda - muutes juhtidel keerulisemates tingimustes juhitavuse säilitamise lihtsamaks.
4. Parem juhitavus - naastrehvid pakuvad talvetingimustes paremat juhitavust ja kontrolli võrreldes lamellrehvidega, mis suurendab juhtide enesekindlust ja vähendab sõidustressi.
5. Pikendatud hooajaline kasutus - naastrehvid laiendavad tingimuste ulatust, milles sõiduk saab ohutult ja tõhusalt liigelda, võimaldades juhtidel julgelt jäistele või lumistele teedel sõita.
1. Müra ja vibratsioon - Naastrehvid võivad tekitada rohkem müra ja vibratsiooni kui tavalised rehvid, eriti kuival teekattel sõites. Naelrehvidelt pärinev müra häirib ümbruskonda ning sellel võib olla negatiivne mõju liiklusega teede läheduses elavate inimeste tervisele ja elukvaliteedile.
2. Väiksem kütusesäästlikkus - Naastrehvidel on sageli suurem veeretakistus, mis võib viia kütusesäästlikkuse vähenemiseni. Selle põhjustab suurenenud hõõrdumine, mis tekib metallnaastudega sõitmisel kuival pinnasel.
3. Teede kulumine - Naastrehvide metallnaastud võivad kiirendada teekatte kulumist, mis suurendab teede hooldamise eest vastutavate omavalitsuste ja transpordiasutuste hoolduskulusid.
4. Keskkonnamõju - Naastrehvide keskkonnamõju on päevakohane teema nii Eestis kui mujal Euroopas. Naastrehvide tootmisel ja utiliseerimisel on keskkonnamõjud ning naastudest põhjustatud kulumine mis võib kaasa aidata õhu- ja veereostusele.
5. Eeskirjad ja piirangud - Paljudes piirkondades on naastrehvide kasutamist reguleerivad eeskirjad, mis sageli piiravad nende kasutamist kindlate aastaaegade või teatud teeoludega. Nende eeskirjade eesmärk on tasakaalustada naastrehvide eeliseid nende võimalike negatiivsete mõjudega.
Lamellrehvid ja lumeketid
Naastrehvide kasutamise keskkonnamõju on päevakohane probleem kuna metallist naastude kulumisega eraldub keskkonda väikesed osakesi, mis soodustavad õhu- ja veereostust.
Vastuseks nendele muredele on mõnede EU riikide kehtestanud naastrehvide kasutamise piirangud või nende üleüldise kasutuse keelustamise. Keskkonnamõjude leevendamiseks on rehvitootjad välja töötanud alternatiivsed talverehvitehnoloogiad lamellrehvi ja universaalrehvi väljatöötamisel. Üks selline alternatiiv on naastudeta talverehvide kasutamine, mis tugineb spetsiaalsetele kummisegudele ja turvisemustritele, tagades haardumise lumel ja jääl ilma naastude olemasoluta. Need rehvid pakuvad paljusid naastrehvide eeliseid ilma kaasnevate keskkonnaprobleemideta. Lisaks on lumesokid või rehviketid üks alternatiive talvise haarduvuse parandamiseks. Neid saab vajadusel ajutiselt paigaldada tavarehvidele ning need tagavad suurepärase haardumise jäistel ja lumistel teedel.
Naastrehvide kasutamine on tekitanud diskussiooni parema talveohutuse pooldajate ning nendega seotud keskkonna- ja teekulumisprobleemide vahel. Sõltuvalt talviste teede korrasolekust, sõiduki tüübist ning tehnoseisundist ning sõiduvõtetest, on naastrehvi kasutamise õigustamine varieerunud. Peamised vaidluspunktid hõlmavad järgmist:
1. Ohutus vs. keskkond
Naastrehvide pooldajad väidavad, et need on ohutuse tagamiseks piirkondades, kus valitsevad rasked talveilmad, hädavajalikud. Väidete kohaselt kaalub õnnetuste vältimise eelised üles keskkonnaalased puudused.
2. Tehnoloogilised alternatiivid
Naastrehvide kriitikud viitavad sellele, et kaasaegsed naastudeta talverehvid ja rehviketid pakuvad ohutumaid ja keskkonnasõbralikemaid alternatiive, mistõttu naastrehvide kasutamist peetakse ebavajalikuks.
3. Reguleerimine ja kontroll
Paljud piirkonnad Euroopas ja mujal maailmas on otsustanud reguleerida naastrehvide kasutamist, et leida tasakaal ohutuse ja keskkonnaprobleemide vahel. Need eeskirjad sisaldavad sageli konkreetseid kuupäevi ning märgiga tähistatud asukohti, mil võib naastrehve kasutada, või piiravad nende kasutamist teatud teetüüpidega.
4. Teadus- ja arendustegevus
Rehvitehnoloogia pideva uurimis- ja arendustegevuse eesmärk on luua talverehve, mis tagavad erakordse veojõu ilma metallnaastudeta, võttes arvesse nii ohutus- kui ka keskkonnaprobleeme.
Naastrehvide info
Naastrehvi tüübid, sõitmine, ohutus ja vastuolud - vaatame lähemalt naastrehvide põhiaspekte, sealhulgas nende eeliseid, puudusi, keskkonnamõju ja käimasolevat arutelu nende kasutamise üle.- Hooajaline kasutamine
- Tootmine ja tüübid
- Rehvide naastutamine
- Tootmine ja projekteerimine
- Naastrehvide tüübid
- Naastrehvide eelised
- Puudused ja vastuolud
- Keskkonnamõju ja alternatiivid
- Naastrehvide ajalugu
Mis on naastrehv?
Naastrehv on spetsiaalne talverehvi tüüp, mille peamine eesmärk on suurendada haarduvust jäisel ning lumisel teekattel sõites.
Naast- ehk naelrehvide turvisel on selleks ettenähtud metallnaastude paigutus, mis haardub teega ning aitab parandada sõiduki stabiilsust ja juhitavust ebasoodsates talvetingimustes. Naastrehvi alternatiiv talverehvide valikus on lamellrehv. Naastudeta naastrehv on sisuliselt lamellrehv, kuid kõik lamellrehvid pole naastu-valmidusega. Optimaalne välitemperatuur naastrehvi kasutusel on 0 kuni -20 kraadi.
Naastrehvide ajalugu
Esimesed naastrehvid loodi 1930. aastatel
Naastrehvide kontseptsioon pärineb 20. sajandi algusest, kui autojuhid vajasid võimalusi oma sõidukite haarduvuse parandamiseks libedatel talvistel teedel. Algsed naastrehvid olid väikeste teravate metallnaastudega, mis ulatusid rehvi turvisest välja. Varased konstruktsioonid aitasid vähendada õnnetusi ja tagasid paremad talvised sõiduomadused. Tänaseks on naastrehvide tehnoloogia märkimisväärselt arenenud, täiustatud on naastude materjale, rehvi konstruktsiooni ja turvise mustreid.
Hooajaline kasutamine
Eestis on talverehvide kasutamine kohustuslik 1.detsember kuni 1.märts.
Kui lumehelbe ja kolme tipuga lamellrehve tohib 2022-aastast kasutada Eestis aastaringselt, on naastrehvide kasutamine lubatud 15.oktoobrist 15.märtsini, mis erandlike tee- ja ilmastikuolude tekkel vōib etteteatamisega muutuda. Ainuüksi M+S tähisega talverehv põhjamaade talvetingimustesse ei sobi.
Suverehve tohib Eestis kasutada 1.märtsist 1. detsembrini. Naastrehvid tuleb suverehvide vastu välja vahetada enne 1. maid.
Alternatiiv naastrehvide kasutamisele on lumeketid, mille olemasolu teatud Euroopa mägistes piirkondades kohustuslik on. Lamellrehvide autos kaasaskantav alternatiiv on lumesokid. Nii lumekettide kui lumesokkide eesmärk on välistada kogu rehviringi vahetust. Midagi, mida on võimalik mugavalt autos kaasas kanda. Lumekettide ja lumesokkide olemasolu on Kesk-Euroopas tavapärane nähtus.
Tootmine ja tüübid
Naastrehve on kahte tüüpi: naastu-valmidusega lamellrehvid, millele tuleb naastud eraldi lasta paigaldada, või eelnevalt naastutatud rehvid, ehk naastrehvid. Kõik lamellrehvid pole aga naastu-valmidusega.
Naastrehve tootes on naastude omavaheline vahemaa ja paigutus, naastude kuju ja suurus eelnevalt paika määratud erinevate rehvimudelite loomise käigus. Teatud sõidukitel kasutatakse jäisel pinnasel sõitmiseks piike (jääpiigid, piikrehvid), mille tänavateedel kasutamine keelatud on.
Peamised naastrehvide tüübid on asümmeetrilised, sümmeetrilised ning suunaga rehvid.
- Asümmeetrilised - Inside-Outside tähisega rehvimuster, millel on kindel monteerimise suund veljele. Turvise erinevus rehvi sise- ning välisküljel.
- Sümmeetrilised - Universaalse turvisesuunaga rehvitüüp mida võib paigaldada veljele ning autole iga suuna või asukohaga.
- Sõidusuunaga - Rotation >, < Rotation rehvid on sõidusuunaga, mis on laialt levinud talverehvide seas. Rataste monteerimise olulisus autole on kasutada rehvile ettenähtud sõidusuunda. (Rotation >, auto parem külg, < Rotation, auto vasak külg)
Rehvide naastutamine
Naastude lisamine rehvidele teostatakse selleks ettenähtud rehvide naastutamise pingil, kus rehvi turvises olevatesse ettenähtud naastu-pesadesse spetsiaalsed metallnaastud paigaldatakse. Naastu ülemine kiht ulatub väljapool rehvimustrit, alumine ja suurem osa aga rehviturvises selleks ettenähtud paigas.
Tootmine ja projekteerimine
Naastrehvid koosnevad kummist rehvikestast, mille turvisesse on paigaldatud metallnaastud. Talverehvi naastud on tavaliselt valmistatud karastatud terasest või volframkarbiidist, mis paigutakse strateegiliselt rehvi turvisemustrisse, et maksimeerida haardumist lumel ja jääl. Tootjad kujundavad hoolikalt naastude paigutuse ja tiheduse, et tagada tasakaalustatud jõudlus, vältides liigset müra ja rehvide või teekatte üleliigset kulumist.
Naastrehvi tüübid
Naastrehve on kahte peamist tüüpi: tehase naastrehvid ja naastuvalmidusega lamellrehvid.
Tehase naastrehvid toodetakse naastudega, mis on juba tootmise ajal mustrisse lisatud, samas kui naastuvalmidusega rehvid hõlmavad eraldi naastude lisamist olemasolevale mustrile. Naastuvalmidusega rehviturvisesse naastude lisamine eeldab rehvide turvise töötlemist selleks ettenähtud apratuuriga. Tehase naastrehvidel on tavaliselt ühtlasem naastude paigutus ja need on sageli loodud optimeerima nende jõudlust konkreetsete sõidukite ja tingimuste jaoks.
Tehnoloogiatest on naastrehvidel valida sisuliselt kõiki samu lisasid, mis suverehvidel - näiteks tugevdatud rehvisein, iseparanev geel-sisu, müra- ja vibratsiooni vähendav vahtkumm rehvi sees. Samuti on saadaval erineva suurusega spetsiaalseid naastrehve elektriautodele, linnamaasturitele, maasturitele ja kõigile muudele tänavalegaalsetele sõidukitele.
Naastrehvide eelised
1. Tõhustatud haardumine - naastrehvide kõige olulisem eelis on nende võime pakkuda suurepärast haardumist jäistel ja lumega kaetud teedel. Metallist naastud süvenevad jäässe, luues haarduvuse, mis võimaldab paremat kiirendamist, pidurdamist ja kurvide läbimist kuni 30% enam võrreldes lamellrehvidega.
2. Parem ohutus - naastrehvid vähendavad märkimisväärselt õnnetuste ohtu talvisel sõidul.
3. Vähendavad peatumisteekonda - muutes juhtidel keerulisemates tingimustes juhitavuse säilitamise lihtsamaks.
4. Parem juhitavus - naastrehvid pakuvad talvetingimustes paremat juhitavust ja kontrolli võrreldes lamellrehvidega, mis suurendab juhtide enesekindlust ja vähendab sõidustressi.
5. Pikendatud hooajaline kasutus - naastrehvid laiendavad tingimuste ulatust, milles sõiduk saab ohutult ja tõhusalt liigelda, võimaldades juhtidel julgelt jäistele või lumistele teedel sõita.
Puudused ja vastuolud
1. Müra ja vibratsioon - Naastrehvid võivad tekitada rohkem müra ja vibratsiooni kui tavalised rehvid, eriti kuival teekattel sõites. Naelrehvidelt pärinev müra häirib ümbruskonda ning sellel võib olla negatiivne mõju liiklusega teede läheduses elavate inimeste tervisele ja elukvaliteedile.
2. Väiksem kütusesäästlikkus - Naastrehvidel on sageli suurem veeretakistus, mis võib viia kütusesäästlikkuse vähenemiseni. Selle põhjustab suurenenud hõõrdumine, mis tekib metallnaastudega sõitmisel kuival pinnasel.
3. Teede kulumine - Naastrehvide metallnaastud võivad kiirendada teekatte kulumist, mis suurendab teede hooldamise eest vastutavate omavalitsuste ja transpordiasutuste hoolduskulusid.
4. Keskkonnamõju - Naastrehvide keskkonnamõju on päevakohane teema nii Eestis kui mujal Euroopas. Naastrehvide tootmisel ja utiliseerimisel on keskkonnamõjud ning naastudest põhjustatud kulumine mis võib kaasa aidata õhu- ja veereostusele.
5. Eeskirjad ja piirangud - Paljudes piirkondades on naastrehvide kasutamist reguleerivad eeskirjad, mis sageli piiravad nende kasutamist kindlate aastaaegade või teatud teeoludega. Nende eeskirjade eesmärk on tasakaalustada naastrehvide eeliseid nende võimalike negatiivsete mõjudega.
Keskkonnamõju ja alternatiivid
Lamellrehvid ja lumeketid
Naastrehvide kasutamise keskkonnamõju on päevakohane probleem kuna metallist naastude kulumisega eraldub keskkonda väikesed osakesi, mis soodustavad õhu- ja veereostust.
Vastuseks nendele muredele on mõnede EU riikide kehtestanud naastrehvide kasutamise piirangud või nende üleüldise kasutuse keelustamise. Keskkonnamõjude leevendamiseks on rehvitootjad välja töötanud alternatiivsed talverehvitehnoloogiad lamellrehvi ja universaalrehvi väljatöötamisel. Üks selline alternatiiv on naastudeta talverehvide kasutamine, mis tugineb spetsiaalsetele kummisegudele ja turvisemustritele, tagades haardumise lumel ja jääl ilma naastude olemasoluta. Need rehvid pakuvad paljusid naastrehvide eeliseid ilma kaasnevate keskkonnaprobleemideta. Lisaks on lumesokid või rehviketid üks alternatiive talvise haarduvuse parandamiseks. Neid saab vajadusel ajutiselt paigaldada tavarehvidele ning need tagavad suurepärase haardumise jäistel ja lumistel teedel.
Debatt naastrehvide kasutuse üle
Naastrehvide kasutamine on tekitanud diskussiooni parema talveohutuse pooldajate ning nendega seotud keskkonna- ja teekulumisprobleemide vahel. Sõltuvalt talviste teede korrasolekust, sõiduki tüübist ning tehnoseisundist ning sõiduvõtetest, on naastrehvi kasutamise õigustamine varieerunud. Peamised vaidluspunktid hõlmavad järgmist:
1. Ohutus vs. keskkond
Naastrehvide pooldajad väidavad, et need on ohutuse tagamiseks piirkondades, kus valitsevad rasked talveilmad, hädavajalikud. Väidete kohaselt kaalub õnnetuste vältimise eelised üles keskkonnaalased puudused.
2. Tehnoloogilised alternatiivid
Naastrehvide kriitikud viitavad sellele, et kaasaegsed naastudeta talverehvid ja rehviketid pakuvad ohutumaid ja keskkonnasõbralikemaid alternatiive, mistõttu naastrehvide kasutamist peetakse ebavajalikuks.
3. Reguleerimine ja kontroll
Paljud piirkonnad Euroopas ja mujal maailmas on otsustanud reguleerida naastrehvide kasutamist, et leida tasakaal ohutuse ja keskkonnaprobleemide vahel. Need eeskirjad sisaldavad sageli konkreetseid kuupäevi ning märgiga tähistatud asukohti, mil võib naastrehve kasutada, või piiravad nende kasutamist teatud teetüüpidega.
4. Teadus- ja arendustegevus
Rehvitehnoloogia pideva uurimis- ja arendustegevuse eesmärk on luua talverehve, mis tagavad erakordse veojõu ilma metallnaastudeta, võttes arvesse nii ohutus- kui ka keskkonnaprobleeme.
Kokkuvõtteks
Naastrehvid on pikka aega parandanud talvist sõiduohutust, pakkudes paremat haarduvust jäistel ja lumistel teedel. Nende kasutamisel on suuri eeliseid, aga ka puudusi, sealhulgas; suurenenud müra, vähenenud kütusesäästlikkus, kiirem teekattekulu ja keskkonnaprobleemid. Arutelu naastrehvide üle jätkub, mille pooldajad rõhutavad nende ohutust ja kriitikud, kes pooldavad alternatiive vähendamaks nende mõju keskkonnale. Tehnoloogia arenedes võib naastudeta talverehvide ja muude veojõulahenduste väljatöötamine pakkuda kompromissi, mis tagab naastrehvide turvalisuse eelised, leevendades samas nende negatiivseid tagajärgi. Naastrehvide kasutamise valikul tuleks arvesse võtta piirkondlikke kliimatingimusi, regulatiivseid nõudeid ning individuaalseid eelistusi ohutuse ja keskkonnamõju osas.